ESILEKERKIMINE - nähtavaks on saamas teie tegelik olemus - särav, võimas, edukas ning arukas. Näidake oma tõelist loomust ka teistele, sest see inspireerib ka neid.
Olete mitmeski mõttes imetlusväärne. Olete hakanud ennast rohkem usaldama ning näitama oma tegelikku olemust ka teistele. Võib-olla olete kunagi arvanud, et tundeid tuleb teiste (või isegi iseenda eest!) varjata. Nüüd aga mõistate, kui oluline ning vajalik on oma tõelist olemust välja näidata.
Inglid juhatavad teid oma tundeid austama, väljendage neid suhetes kaasinimestega ning tunnistage neid ka iseendale. Inglid aitavad teil armastavalt enda tunnetest rääkida, nii et teie sõprade ega armastatud inimeste ringis ei teki mingeid arusaamatusi. Teie inglid ei juhata teid kunagi tegema või ütlema midagi, mis võiks teha haiget teile või kellelegi teisele! Nad kinnitavad, et teie ellu saabub sisemine rahu, kui lasete esile kerkida oma tegelikul olemusel.
Igasuguse viisakuse ja isegi konventsiooni tõttu, mis soodustab mu ikka veel hirmu tekitavate tunnete suhtes härra Kaevu, peaksin kolmekordse kohustusena iseenda ees kutsuma ta oma raamatu esitlusele. Kuuldatavasti on ta kusagil Argentiinas vist mingisuguse naisega, aga et ta pidi olema algne raamatutoimetaja, oleks minust - nagu eelpool mainitud.. kohustus teda formaalselt kutsuda. Aga miski hoiab mind tagasi, sest ma ei tea mida ma tunnen.. õigemini valdab mind iga kord igatsus, kui ma tema peale tõsiselt mõtlen. See on nagu meenutada unenägu, kus sa olid õnnelik. Aga ma ei saa ju võtta temalt tema praegust õnne sellepärast, mida meie kunagi tundsime. Mida tema üldse mõtleb minust, pole aimugi.
Samas - me oleme kolleegid. Eriti nüüd, kus see riik ja see ühiskond on mind aktsepteerinud kirjanikuna. Nüüd, kus ma oma kodutusest teinud suurimakskujuneva trumbi ja saan tõeliselt endale tunnistada, et olen õrn. Aga ma pole saanud seda nii kaua olla, et ma ei uskunud seda isegi. Mõtlemisenergia on mu vastu töötanud, see on mehelik omadus - eriti nüüd veel selle proosasse sukeldumisega. Aga kuidas ollakse naine niimoodi, et ei pea ennast kogu aeg kaitsma? Kuidas ma saan oma mitu käiku ette nägemist kuidagi kinni panna? See kõik haihtub just sellistel hetkedel, nagu meie kohtumine oli.
Ma tean, et ma olen siinses ühiskonnas liiga sügav. Seda kinnitab kõige ilmekamalt see vastikus, mida ma ilma kõrvaklappideta ühiskondlikes ruumides tajun - mida inimesed kuulavad, mida neile kuskilt peale lastakse, millistes nõiaringides nad on valinud olla.. See kõik on õõvastav ja masendusttekitav, eriti sest ma tean, et valida saab ka muud. Ma mitte enam ei vihka sellist elu, vaid ma olen sellest nii kaugele eemaldunud, et ma ei saa selle süsteemi toimimisvõimalikkusest enam aru. Iga see nii ülistatud tarbiv inimene on inimene, kellel on hing, mis on tal passiivselt kästud maha salata. Miks kuskilt kõlarist ei ütle keegi regulaarselt väljendeid nagu "kas sa täna oma sõpra kallistasid?" või "nii nagu armastad sa iseennast, niimoodi armastad sa ka maailma"."Ära unusta, et sa oled ise oma reaalsuse kujundaja." Enam lihtsamaks ma maailma tõelist tajumist sõnastada ei oska, aga ma ei tunne ka, et minu potentsiaal oleks neid samu lihtsaid lauseid kuhugi parseldama hakata, sest maailm ei ole "minu sügavuse" jaoks veel valmis. Las ta siis ei ole, las need inimesed siis hoiavad oma silmad kinni, kui neile valgust näidatakse - ma ei saa iseenda vaimule ju ka hinnaalandust teha. Ja õnneks naudin ma iga hetke sellest üksindusest, kui see mulle osaks saab. See aitab mul kulmineeruda nii keerulisest kui vaja nii lihtsaks kui saab.
Lihtsuseni on alati keeruline tee. Kui sa just kergemeelne pole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar