Ma saan aru küll, kui väike ma olen. Mitte ainult seetõttu, et inimene keset universumit ongi üks äärmiselt pisike ja üksinda vaadatuna veel päris tähtsusetugi olevus, aga ma olen väike kõige selle pärast, mis ma olen ja teen - suhtes teistega. Õigupoolest toimub ju kõik inimese peas, selles, mida ta välja suudab mõelda. Ja siis vahel, nagu täna õhtul, saan ma aru, kui mõttetu see kõik on. Ei ole kedagi, kellega mina poleks oma lähedastest tülitsenud, kellega meil poleks eriarvamusi. Mingi osa minust ei saagi ehk kunagi naiseks. Ja võib-olla on naine samamoodi müütiline konstruktsioon, legend, nagu meeski - keegi, kes on "suureks saanud". Mitte keegi ei jõua lõpuni oma tegude, mõtete ja soovide tagajärgede eest vastutada. Ja väiksena paneb mind veel tundma asjaolu, kui suured on mu tunded. Miks need niimoodi üle pea kasvavad, et ma avastan end isegi nurka surutud oleva, rääkimata sellestki, kui need tunded kõigisse mu närvirakudesse ja jäsemetesse pääsevad, mil ma hakkan neid suurte žestide ja sõnadega mööda ilma laiali jagama, absoluutselt ette kujutamata, mis tundeid need teistes võiksid tekitada. Ma mängin oma mängu tihti illusioonis, et teine osapool tuleb mänguga kaasa.
Aga võib-olla ma hoopis kiusan teda oma intensiivsusega, sest tema tekitab minus mängulusti. See tekitab minus häbi. Et ma tunnen tema suhtes sellist ahvatlust, millele ma silma pilgutamatagi alistun.
Aga ju ma pean endale selle andestama. Ma ei oska oma tundeid ainult endale hoida. Ma ei ole see inimene.
Ja maailmas pole midagi, mida ma rohkem vajan, kui see, et ka mind mõistetaks. Kogu mu raskuses või keerulisuses. Nii tihti ei saagi ma end muudmoodi väljadada, kui lahkumises. Sest mingid provokatsioonid toimuvad autopiloodil, see on mingisugune sisemise masinavärgi iseärasus.
Et keegi teine ei saa mind peaaegu mitte kunagi aidata mu enese mõistmisel, ma lihtsalt haihtun, sest see teeb mulle haiget, et mind liiga keeruline mõista on. Miks ometi keegi minu sisse nii kaugele ei saa tulla, kui mina teiste sisse lähen? Nojah, see jälle kõlab nagu dramaatiline liialdus, aga fakt on see, et ma näen nüüd juba isegi kaugelt, kuhu inimese probleemid peidetud võivad olla ja ma saan teda igal juhul aidata, kui ta seda piisavalt tahab. Aga see on koostöö, muutust peab tahtma. Kui mu vihjelegi ei reageerita, siis ei kavatse ka mina end rohkem investeerida. Minu tasu on tulemus.
Sellepärast ma kirjutan, et ma endast aru saaksin. Ja kui see kedagi puudutab, siis olen mina oma olemasolu õigustanud. Aga ma tean ka, et ainult kirjutamine enesest pole jätkusuutlik. Ma pean leidma väljundeid, kuidas ma saaksin rohkem teistele oma võimetega head teha. Nii, et energia liiguks, ühelt teisele.
Uusaasta provikatsioon on äratundmise kogemuselt isiku eemaldamine. See on väljakutse tundemaastiku ekspansiooniks. Oma väikseks tüdrukuks taaandumistel mõistan ma ka seda, miks ma näen viimased armumispoiste tüpaaže just sellise pilguga. Asi on selles, et need poisid ei tekita minus muud ohtu peale selle tavalise - nad ei suuda mind armaastada. Aga armuda, ikka jah, armunud oleme ikka olnud. Julgeda tõepoolest armastada nad tõepoolest mind ei suuda. Nad lihtsalt ei oska. Kuidas ma saaksingi seda ette heita? Minna rinnustsaati kiiritussinisesse vette ühele imelikule väikesele tüdrukule järgi, kes räägib sulle küll armsas aga tundmatus keeles? Miks ükski neist peakski.
Tere sõbrad, mu nimi on Hilvar Mennik, ma olen pärit Pärnust, Eestist. Olen siin, et levitada häid uudiseid puudustkannatavatele inimestele. Ma olin masenduses, kui mu naine lahkus mu juurest teise mehe juurde, kuna mul paluti töö lõpetada, kuna mul oli vähk ja ma sain katki. Ta võttis mu ainsa tütre ära, nii et minu ainus võimalus oli surra. Üritasin talle helistada, kuid ta eiras mind, saatsin talle tekstsõnumeid ja äkki vastas ta ning ütles, et ma ei peaks talle enam helistama ega tekstisõnumit saatma, nii et ühel päeval võtan ühendust mu sõber facebookis ja ma seletasin talle sõna otseses mõttes ning ta rääkis mulle ka, et tal olid samad probleemid ka varem ning ta tutvustas mulle doktor osagiede nime kandvat õigekirjapakkujat, saates mulle oma isikliku e-kirja ja ma võtsin temaga ühendust aadressil [doctorosagiede75@gmail.com] ja ta vastas mulle kiiresti, selgitasin talle oma probleeme ja ta käskis mul mitte muretseda, et ta on nii teinud, et nii paljude inimeste jaoks olen mees, kes ei uskunud kunagi loitsu, kuid otsustasin seda proovida, ta kinnitas mulle 24 tundi, et loo õigekirja ja ravib mind ka vähist ning aitab mul paremat tööd saada ja äkki saatis ta mulle oma haiguse ravimeid. Võtsin seda vaid 2 päeva ja olin vaba. Ma ei uskunud oma silmaga järgmisel päeval, koputas keegi mu uksele ja ma ei oodanud sel päeval kedagi, et äkki oli see minu naine Pisarad ja ma ei suutnud seda taluda. Ta palus mind ja palus andestust kohe. Sain kõne oma ettevõttelt, kus olin töötanud aastaid, et mind ülendati USA paragoni ettevõtte juhiks. Palun aidake mul tänada arsti osagiedet ennistamise taastamine, mille olen kaotanud, palun palun abi vajavatel inimestel pöörduda arstiga osagiede poole tema isikliku e-posti aadressil doctorosagiede75@gmail.com või whatsappiga telefonil +2349014523836 tänu, et Jumal õnnistaks neid, kellel on selle tunnistuse lugemiseks aega, et õnne saata
VastaKustuta