Noorus on rõve

Nüüd hakkab juba tekkima vähevaaval tungiv vajadus selle toa järele, millest unistamine oli siiamaani piisav olnud. Terve tänase päeva olen mõtisklenud oma järgneva kahe kuu majandusplaani üle ning kaalunud igasugu variante, mida maha müüa, et omadega hakkama saada. Tööturahadest säästmine on üsna jabur tegevus, kuigi praegune plaan sisaldab sedagi. Aga ma saan hakkama, kuidagi tuleb see värk läbi. Ma ei tea veel lihtsalt kuidas.

Seoses seljakoti-askeesiga avastasin oma mälupulgalt vanad pildid. Varem või hiljem pidi see voor ka ära tulema. Ma mäletan, et mul oli isegi veel varasemaid pilte - nii 14aastasena - kuid need läksid kunagi sellise serveriga nagu pilt.ee lootusetult kaotsi. Seega muretsemise asemel panen siia natuke koledat noorust ja algupärast inspiratsiooni üles.

"Million Dollar Hotel" oli mu lemmikfilm, a constant favourite

Kusjuures selle tagi andis mulle puhvetitädi

korsett, barett, põlvikud, sallid, kombinee

vanavanaemaga tema maiteamitmekümnendat sünnipäeva šampusega tähistamas

Nagu näha tegin ma mingi aeg palju selleks, et mitte olla mitte mingiski mõttes ilus. Aga siis tulid need dramaatilised fotosessioonid. Praegu tunnen kahetsust, et mul pole rohkem aega, et siia blogisse kirjutada. Põhjused on väga olmelised ning keda ma siin oma õigustusega ikka ära ostaksin. Peas toimub mööbli ümbertõstmine ja remont, my brain is under construction, mis seal ikka nii väga seletada. Tahaks rohkem osata, aga kõike korraga ei saa.