reede, 20. mai 2011

Ajastul, mil on moodne käia ülikoolis, teha oma paksust rasedast kõhust ja paljastest tissidest pilte, olla suhtes koos kunstripsmete ja võltspäevitusega, on minul tekkinud tungiv isu palju lihtsamate asjade järgi. Näiteks oma peikale nahktagi selga sobitamine, ise sealjuures käsi kokku lüües ja kilgates "Ja-ja-jaa! Sa pead selle ostma!" Või taodelda eriti lihtsat naiselikkus, peaaegu minimaalset ja kindlasti kahvatut. Ja raudselt oma nahatoonile truuks jäämist - täiesti ükskõik, milline see ka oleks, sest ma TEAN, et ma pole seksikam, kui ma ka pruuniks läheksin.
Paratamatutest stiiliharjumustest tuleks veel ära märkida keskkooliaegsete megabeibede/populaarsete tüdrukute elukulu jälgimine erinevates sotsiaalsetes võrgustikes. Otsesõnu tuleb selle kohta muidugi öelda stalkimine. See on minu "Kroonika" otsepost: kes on rase, kes on sünnitanud, kes on abielus, kes on välismaal, kelle laps on kui vana, kes kus reisib jne. Ühesõnaga sama pask ainult kitsamas ringis, aga point on ikka sama, sest kui Jessica Simpson nii teeb, siis see on lahe, ja mina teen ka nii  a la nagu nende ebardlike koerte ostmine. Iga kord kui ma kusagilt kotist või kastist neid näen läheb miski minus natuke põlema.  Maaklerite kõrval on need vist teised elusolendid, kellele ma suudaksin teoreetiliselt piina valmistada.
Siinkohal võib märksõnaks 1995 võtta küll. Ja see ei olegi nii väga enam see ma-tahan-kole-olla teema, vaid nii on päriselt ka normaalne välja näha. Samet ja velvet ei lähe mitte kunagi moest ära, nagu ka valged pluusid, mustad sukad ja kingad. See värk on nagu Bob Dylan rocki ajaloos.
 Täna ma vaatasin, et ühel tsikil oli tekspluus seljas. See on ka päris geniaalne asi, mida ma selle õitsenguperioodil üsna põlastasin, kuigi ma võisin siis olla mingi 8-aastane. See käib ka veits sinna Vello stiili alla, nagu selle Tõelise teksaga kipub olema - veits liiga casual, veits liiga rekamees ja jumalast ebaglamuurne. Aga teisalt asendab ta suvel näiteks polo funktsiooni ja seda saab retuusidega kanda. Retuusid on muuseas mu eriline nõrkus. Selliseid meeste kingi tüdrukutele olen ka ammu tahtnud, aga ma ei raatsi nüüd vist enam mitte kunagi 1/5 palga eest kingi osta. Enne käin vist paljajalu.


 Seksikatest beibedest veel seda ka, et tihtilugu on nad siiski, kõike muud arvesse võttes, üsna stiilsed. No vaevalt, et originaalsed, nagu jalutada pellade väel tänaval koera, aga oma järgitegemises ja väljanägemises on neid siiski lust vaadata. Ilus - ei riiva silma. Ja see iseenesest on ju väga naiselik ja puhas ja miskõik veel, mille poole tasuks püüelda. Nagu kasvõi see dieedi-pidamine. Minu mantra, õgides kõike, mis pähe tuleb ja millal pähe tuleb, on siiani olnud, et "ma ei lähe paksuks" või "SÖÖME ENNAST PAKSUKS!!" No aga kui sa oled mingi vaimse vati sees ja tunned ennast liiga hirmus mugavalt, siis tahaks küll vahepeal kaalule astuda või päevas meelega paar kiiremat sammu ja suuremat ringi teha.

 Selline kõrvalolev kampsun muide ongi vaimse vati tähistajaks. Olen seda puuvilla ja pajutudu pehmuse ning armunudolemise seost isiklikus praktikas viiasel ajal väga otseselt märganud.
 Paksukestele soovitan kanda trikood. Praegu tuli üldse selline meeletu mõte, et trikooga võiks inimesed rohkem piirajasse lasta, a la Lady Gaga - liiparid alla, hõbedane tagi, blondeeritud juuksed ja paar meetrit koerajalutusketti. KEEGI ei paista tegevat gruupiasja süüdimatu iseenesestmõistetavusena ja see paneb mu kahtlema inimese võimes olla kirglikult vaimustatud. Aga ega ma ise selles suhtes ka eeskuju pole näidanud. Mul on ammu fantaasiad võrguga lesekübarast ja maani mürkrohelisest sametseelikust, koos kõrvalestad täis topitud swarowski kristallidega, aga ma käin ikka riides kasutades hommikul enam-vähem ettejuhtuvaid asju, mis on ikka megaigavavad ja mul peaks nende kandmise pärast ausalt öeldes piinlik olema: tumerohelised velvetid okei, aga must väljaveninud polo? Mulle endale oleks stiilipäevikut vaja! Sest ega see, kui töö rõivastuses on kõrgemate jõudude poolt määratud kindel värvivalik, ei peaks ju tähendama seda, et ma esteetilisi järeleandmisi võiksin teha. Mis sellest järgmisena välja tuleks?

When doing  < this you end up like that >> 
you brand fornicating stupid fashion whores!!



Ja ma jätan lõpetuseks ühe lihtsustatud ja slightly idealiseeritud variandi (sest ma ei jää viimasel ajal ühelegi pildile) mu praegusest väljanägemisest, kui ma poleks oma kaks aastast vastu pidanud samasuguse raamiga prille (mille ma ostsin MAXIMAST) nii ära läbustanud, et need minema pidin viskama. Juuksed on veel henna punakaspruunid, tukk kasvab välja (kolmandat korda vähemalt) ja mõnikord ma ei viitsi silmi ära värvida, armide peitmisest rääkimatagi. Paras peletis, aga nii pole ju väga vigagi. Mul on kinnisidee tagasi blondiks värvida end, sest kokkuvõttes on mu kombo niikuinii täiesti pläust ja ma olen nagu mingi tüki endast kaotanud selle lollaka pruuniga.

5 kommentaari:

  1. blondiks tagasi on väga hea mõte

    VastaKustuta
  2. ema ütles, et ma olin pruuniga nagu vanainimene

    VastaKustuta
  3. Sa võiksid igaks pühapäeva hommikuks siia midagi luua- jube mõnus kohvi kõrvale lugeda ja samal ajal trotsida nälga ning Konsumisse minekut :)

    VastaKustuta
  4. Päris mõistlik plaanimajanduse idee :) Mul olekski vaja palju rohkem enesedistsiplineerimist harrastada.

    VastaKustuta
  5. Triin, kaks kuud on viimasest postist möödas! Millega ma oma pühapäeva hommikupoolikuid sisustan nüüd?

    VastaKustuta