Otseülekanne

Tulin Tartust reedel Rakverre ja me käisime Slavaga jälle Mjaus. Me oleme seda enne ka teinud, aga seekord ei olnud õnneks tal tervet karja naisi külas. Olin ainult mina ja ta korterikaaslase sõbrad. Me jõime jälle rummi ja vaatasime viimaste popmuusika hittide videosid. Tema on õnneks alati nende asjadega kursis ja nii ei maga ma Madonna ja Lady Gaga suuri saavutusi kunagi täiesti maha. Kuna Tartus oli märtsikuine uputus panin ma endale kummikud jalga ja läksin nendega ööklubisse ka. Ükski inimene pole veel kummikutega ööklubis käies nii ennast täis olnud kui mina. Mul oli isegi nii palju jultumust, et trügisin sellest meeleheite noagalõikavas atmosfääris Rakvere naistemerest läbi, otse djpuldi ette ja hakkasin kõige rõvedamal moel segast saagima. Naised läksid mult eemalt ära, aga mõne aja pärast sai mul endal ka jaks otsa. No sellest klubikontingendist Eestis tuleb teha pikem raport, eriti nüüd kus mul on ka kogemus ööklubi turvanaisena töötamisest.

Aga viimased kaks päeva olen ma jälle vanaema juures käinud, just jõudsingi oma keskkooli koju ja kirjutan seda värki. Isal on jälle müstilised teed, muidu pole siin üldse võimalik arvutile löögile saada. Tamsalu on isegi mulle nüüd mingi pöördvõrdeliselt teraapiliseks põgenemispaigaks muutunud. Hoolimata sellest, et jõudsin eile siia suht pohmas peaga, sain ma ikkagi veits tööd tehtud ja kõige pakilisemad asjad hinge pealt ära. Hästi vastik rõve ristmik on praegu elus, mida ma viimased 4 kuud pole tahtud vaadata, kuigi ma seisan täitsa selle keskel. Ja sellest kirjutasin eile öösel viis lehekülge manifestatsiooni. Mu viimase kümne aasta mõttevaramu märkmikuraamatukogu on nüüd suht täismahus siin ja ma mõtlen täna hakata selle tarbeks karpi ehtima, sest.. no päris rõve oleks kui keegi seda peaks teadlikult tahtma lugeda kunagi. Ma ikka peaks selle väärikalt kuhugi endale ära panema. Kuna mul endal Tartus mitte ühtegi ajakirja ei käi, siis ma lähen alati peast segi, kui ma vanu klantsajakirju näen, seega ma lõikasin eile jälle kolm tundi pilte välja ja kleepisin neid oma igapäeva märkmikku. Seda pole enne juhtunud, et üks märkmik mul poole aastaga enam peaagu kinni ei mahu, sest see on nii paksuks kleebitud juba. Muide ma sellest ei saa aru, et "eestis pole häid inspiration diaryse" kui selle point on nagu ükskõik millisel muul vihikul.

Igastahes homme tuleb Anna ka siia ja me õmbleme veel mu vanaema juures ja mulle peaks sealt postkontorist ka helistatama. Ma pole enda jaoks otsust vastu võtnud, kas ma tahan järjekordset ahvitrikki proovida või mitte, aga täna olen ma igatahes rahulikum kui eile. Elul ja suhetel on kombeks end üldises plaanis kuidagi ise organiseerida. Ma olen isegi oma lühikese elu jooksul liiga palju aega närveldamisele, hüsteeriale ja ülekammimisele kulutanud. (Muidugi teen ma seda edaspidigi, aga ma õpin neid olukordi nüüd paremini vältima.)

Hihii ja ma olen siin saanud õnneks uued õhulossid ka luua omale - SEE ON NII LAHE. Mul kujuneb väikestviisi välja täitsa oma patukontseptsioon. Õhinate nägudeni, kuni ma sulle sellest pajatama hakkan!!