Teoraport

On laupäeva lõuna ja mu pea lõhub. Õigemini - ma ei saa aru, kas see rohkem keerleb või lõhub, aga see on kestnud juba 6 tundi. Üritasin võimalikult kaua magada, et see mööda läheks, aga midagi pole muutunud. Tegin just chillipastat selle pohmaka meeleheiekastmes ning peaksin nüüd Aeti juurest läbi minema. Põhjuseid on palju - kõige rohkem maailmas! Käisime eile väljas, nägin Arupriitu ja.. issand jumal mu pea. Kuradi vein ja piiritusevurtsu pirnisiider ei käi kokku!!!

Mul on ausõna plaan Tallinnas käia. Mis sest et mul raha eriti pole, ei huvita. Mul on vaja Kärdiga KIRJANDUSASJU AJADA ja Martin Luigaga kokku saada. Noh - et ennast ületada, kõik need asjad on selleks. Aa.. muide, ma olengi postiljon nüüd. Olen juba nädal aega oma trajektori õppinud, st tõusen iga päev 6.15, lähen poole kaheksaks tööle ja tulen laibana õhtul mingi 6 aeg koju. Iga päev tunnen end tõelise rüütlina saatuse maastikel, iga päev on iseenda ületamine. Ühesõnaga räme küte.

Aga Tallinna koha pealt veel seda ka, et ..kuna ma tahan kaks asja omavahel ühendada, siis see nädalavahetus jääb ära. (Huvitav, miks ma sellist teksti kirjutan - kes seda üldse lugema peaks ja miks?) Sest Kärt on praegu siin ja värgid. 

Projektist praegu niipalju, et viimati värvisin jälle riideid Tartus. Seekord villase elektrisinisega ja see oli fantastiline kogemus. Muidugi mul oli aint 3 paari villaseid sokke, ülejäänud materjalid olid pigem puuvillased või isegi sünteetilised, aga kõigile jäi midagi külge. Tahtsin sellest kausitäiest pilti teha, aga no see digifotojuust.. oleks mul zenit, oleks sellest rohkem kasu. Mingid kuradi patareid on mingi kuradi laadimine, persemaivõi. Pildistamisega ei tule viimase aasta jooksul kohe üldse läbi. Mul oleks vaja suuremat tiimi, kel kõigil on oma nišš - üks lööb ming piitsaga, kui ma värvimisretsepti ei jälgi, teine teeb protsessist ja tulemustest pilte, kolmas õpetab õmblema, neljas sunniks mind marketingi ja copywritingu raamatuid lugema, neljas kütaks moeajalugu ette.. VITTU miks ma kõige sellega hakkama ei saa. Ja ma lähen veel tööle, kus ma pean päevas 16 km jalgsi käima. Ise olen nii loll et ei suuda oma valikuid langetada. Kuradi noorus raisk. Ikka veel.

KIIMAPIDUSTUSED ILMA SEKSITA

HYPNO

TAHAN SEDA LOOK'I: TAPAN SU ÄRA OMA VALGE NAHA JA MITTE ÜHEGI ÜLELIIGSE LIIGUTUSE, ILME JA VÄRVITA. Juuste sirgendamine on minu jaoks nagu end printsessiks ümberkehastamine. Ning mu uus unistus on õppida kasutama pruuni lauvärvi kvartetti, kõikide nende siniste, lillade ja roheliste asemel. Minimalizm tuleb täiega minu ellu ja ma suudlen teda.