Idealist ideoloog käis jälle linnapeal

OK aitab sellest suvapasa ajamisest. Aeg on asjast rääkida. Mida ma just praegu avastasin: natsionalism vs kommunism. Meil on tegu massilise kultuuride segunemisega, mis kõik viitab sellele, et kommunism on tuleviku maailmanägemus. Miks? Sest riigid kaotavad oma mõtte, kuna natsionalism, ehk rahvuslus kui selline - ühe rahva kui liigi piiritlus - kaob, kuna kõik inimesed hakkavad üksteisega suhtlema. Suhtlemine tähendab ärilist, poliitilist ja erootilist kogemust. Kui võtta asja selles kõikehoomavas terminoloogias, nagu see suhtlus endast üldse kujutada saab. Seega natsionalism kui patriootlus iseenesest on kaduv väärtus, mida hakkab ületama kultuuriline väärtus. Kultuur on rohkem isegenereerunum, kui me üldiselt poliitilisest seisukohast arvata oskaks. Vähemalt mina, kuni tänase õhtuni arvata oleks osanud. Mul tuli muu jutu sees välja, et geneetiline ja keskkondlik mitmekesisus tekitab aja jooksul aina rohkem omapäraseid inimesi, kellele suhtluseesmärgiks saab aina vähem olema üks rahvus. Kultuur on mitmetahulisem kui üks kindel maalapp - selle kannatused ja õnn. Mass kaotab oma kaalu ja määravaks saab suhe. Sõjad piiride pärast on primaarsus, mille eeldus on riikliku identiteedi püsimajäämine, mitte revolutsioon inimeste  üldise heaolu pärast. (Ja mulle näib praegu, et riigipeadest on saanud selle värdjaliku riigiesindamise ainukesed armastajad - ülejäänud rahvas ainult kannatab selleläbi.) Sellepärast, kui tuleb olla kas tule või vee poolt, ja muudmoodi ma pole end kunagi määratleda osanud, kui äärmuste, tuleb mul öelda, et ma olen kindlasti kommunist, enne kui nats. Ja ma ei või veel ette aimatagi, kui kommunist ma veel olla saan!

TÜRA HALLOO KUI KÕVA SEE ON. Next level shit - sa pole enam ainult luuletaja, sa oled kommunist! Sul on VEEL SUUREM MISSIOON.

SEDA KÕIKE KOOS MAAILMALÕPU ROMANTIKAGA - ÖKOLOOGILINE DEKADENTS KOHTUB PROLEGLAMUURIGA POE PRÜGIKASTIDE JUURES SUITSU TEHES.

Mulle tundub, et nüüd alles läheb andmiseks.

Teoraport

On laupäeva lõuna ja mu pea lõhub. Õigemini - ma ei saa aru, kas see rohkem keerleb või lõhub, aga see on kestnud juba 6 tundi. Üritasin võimalikult kaua magada, et see mööda läheks, aga midagi pole muutunud. Tegin just chillipastat selle pohmaka meeleheiekastmes ning peaksin nüüd Aeti juurest läbi minema. Põhjuseid on palju - kõige rohkem maailmas! Käisime eile väljas, nägin Arupriitu ja.. issand jumal mu pea. Kuradi vein ja piiritusevurtsu pirnisiider ei käi kokku!!!

Mul on ausõna plaan Tallinnas käia. Mis sest et mul raha eriti pole, ei huvita. Mul on vaja Kärdiga KIRJANDUSASJU AJADA ja Martin Luigaga kokku saada. Noh - et ennast ületada, kõik need asjad on selleks. Aa.. muide, ma olengi postiljon nüüd. Olen juba nädal aega oma trajektori õppinud, st tõusen iga päev 6.15, lähen poole kaheksaks tööle ja tulen laibana õhtul mingi 6 aeg koju. Iga päev tunnen end tõelise rüütlina saatuse maastikel, iga päev on iseenda ületamine. Ühesõnaga räme küte.

Aga Tallinna koha pealt veel seda ka, et ..kuna ma tahan kaks asja omavahel ühendada, siis see nädalavahetus jääb ära. (Huvitav, miks ma sellist teksti kirjutan - kes seda üldse lugema peaks ja miks?) Sest Kärt on praegu siin ja värgid. 

Projektist praegu niipalju, et viimati värvisin jälle riideid Tartus. Seekord villase elektrisinisega ja see oli fantastiline kogemus. Muidugi mul oli aint 3 paari villaseid sokke, ülejäänud materjalid olid pigem puuvillased või isegi sünteetilised, aga kõigile jäi midagi külge. Tahtsin sellest kausitäiest pilti teha, aga no see digifotojuust.. oleks mul zenit, oleks sellest rohkem kasu. Mingid kuradi patareid on mingi kuradi laadimine, persemaivõi. Pildistamisega ei tule viimase aasta jooksul kohe üldse läbi. Mul oleks vaja suuremat tiimi, kel kõigil on oma nišš - üks lööb ming piitsaga, kui ma värvimisretsepti ei jälgi, teine teeb protsessist ja tulemustest pilte, kolmas õpetab õmblema, neljas sunniks mind marketingi ja copywritingu raamatuid lugema, neljas kütaks moeajalugu ette.. VITTU miks ma kõige sellega hakkama ei saa. Ja ma lähen veel tööle, kus ma pean päevas 16 km jalgsi käima. Ise olen nii loll et ei suuda oma valikuid langetada. Kuradi noorus raisk. Ikka veel.

KIIMAPIDUSTUSED ILMA SEKSITA

HYPNO

TAHAN SEDA LOOK'I: TAPAN SU ÄRA OMA VALGE NAHA JA MITTE ÜHEGI ÜLELIIGSE LIIGUTUSE, ILME JA VÄRVITA. Juuste sirgendamine on minu jaoks nagu end printsessiks ümberkehastamine. Ning mu uus unistus on õppida kasutama pruuni lauvärvi kvartetti, kõikide nende siniste, lillade ja roheliste asemel. Minimalizm tuleb täiega minu ellu ja ma suudlen teda.