OK aitab sellest suvapasa ajamisest. Aeg on asjast rääkida. Mida ma just praegu avastasin: natsionalism vs kommunism. Meil on tegu massilise kultuuride segunemisega, mis kõik viitab sellele, et kommunism on tuleviku maailmanägemus. Miks? Sest riigid kaotavad oma mõtte, kuna natsionalism, ehk rahvuslus kui selline - ühe rahva kui liigi piiritlus - kaob, kuna kõik inimesed hakkavad üksteisega suhtlema. Suhtlemine tähendab ärilist, poliitilist ja erootilist kogemust. Kui võtta asja selles kõikehoomavas terminoloogias, nagu see suhtlus endast üldse kujutada saab. Seega natsionalism kui patriootlus iseenesest on kaduv väärtus, mida hakkab ületama kultuuriline väärtus. Kultuur on rohkem isegenereerunum, kui me üldiselt poliitilisest seisukohast arvata oskaks. Vähemalt mina, kuni tänase õhtuni arvata oleks osanud. Mul tuli muu jutu sees välja, et geneetiline ja keskkondlik mitmekesisus tekitab aja jooksul aina rohkem omapäraseid inimesi, kellele suhtluseesmärgiks saab aina vähem olema üks rahvus. Kultuur on mitmetahulisem kui üks kindel maalapp - selle kannatused ja õnn. Mass kaotab oma kaalu ja määravaks saab suhe. Sõjad piiride pärast on primaarsus, mille eeldus on riikliku identiteedi püsimajäämine, mitte revolutsioon inimeste üldise heaolu pärast. (Ja mulle näib praegu, et riigipeadest on saanud selle värdjaliku riigiesindamise ainukesed armastajad - ülejäänud rahvas ainult kannatab selleläbi.) Sellepärast, kui tuleb olla kas tule või vee poolt, ja muudmoodi ma pole end kunagi määratleda osanud, kui äärmuste, tuleb mul öelda, et ma olen kindlasti kommunist, enne kui nats. Ja ma ei või veel ette aimatagi, kui kommunist ma veel olla saan!
TÜRA HALLOO KUI KÕVA SEE ON. Next level shit - sa pole enam ainult luuletaja, sa oled kommunist! Sul on VEEL SUUREM MISSIOON.
SEDA KÕIKE KOOS MAAILMALÕPU ROMANTIKAGA - ÖKOLOOGILINE DEKADENTS KOHTUB PROLEGLAMUURIGA POE PRÜGIKASTIDE JUURES SUITSU TEHES.
Mulle tundub, et nüüd alles läheb andmiseks.
Poliitilise suundumuse osaski on mul pakkuda üks test: http://www.theadvocates.org/quiz
VastaKustutaIse olen Left Liberal, nagu näha siit: http://www.facebook.com/photo.php?fbid=10150255613853114&set=a.497655378113.276136.832078113&type=3&theater
Natsionalismiga on nii, et mind on täiega rahvuslikus meeles kasvatatud ja nüüd, viimastel aastatel veel eriti, olen pigem selle vastane.
Mulle tundub, et rahvus on midagi konstrueeritut. Aastatuhandeid rändasid, segunesid, tekkisid ja kadusid igasugused hõimud, rahvakillud, rahvused vms. Ühel hetkel keegi tõmbas jooned maha ja ütles, et need, kes elavad siinpool, on need, ja teiselpool on teised need. Ja me peame omavahel kindlasti konkureerima, sest need teised need on ju teistsugused! Ja meie oleme sellised. MEIE. Tekitatakse see teadmine, et on mingi "meie", mille määrab rahvus.
Eesti riik on, muide, üks väheseid maailmas, kuhu rahvuskultuuri tähtsus ja edendamine on põhiseadusesse kirja pandud.