tsölibaat

LUMIKVARTS toetab teid õppetundide omandamisel ning aitab vabaks lasta kõik üle jõu käivad kohustused ja piirangud. Lumikvarts on suurepärane kivi kõigile neile, kes tunnevad end ülekohtuselt ülekoormatuna, kuigi tegelikult on nad ise selle situatsiooni loonud, et end vajalikuna tunda. Kui lasta sellisel seisundil süveneda, siis võib see kergesti üle minna märtrisündroomiks. Mentaalsel tasandil võimendab lumikvarts taktitunnet ja koostööd. See kivi aitab teil enne mõelda ja alles siis end väljendada. Meditatsioonis aitab lumikvarts saada kontakti sügava sisemise tarkusega.

JÕUD, mehelikkus, naiselikkus. Lõpulejõudmise ja uue alguse märk. Teie elu on kasvanud üle piiride, vana vorm peab surema, et eluenergia saaks ümberkehastuda, uuesti sündida uues vormis. Pidage meeles, et uus elu, uus vorm, on alati vanast parem. 

Käisin täna juuksuris ning kui ma juuksuritoolist üles tõusin, ütles juuksur mulle, kelle juurde läksin kusjuures teadmisega, et just see naine mu juukseid lõikab, kuigi ma teda ei tunne - ükskõik, kellele panin seal salongis aja - et ma peaksin rohkem teisel küljel, see on paremal pool, magama - sealt poolt olla juuksed paksemad. "Ahah, mehelik pool," ütlesin ma valjusti ja pärast peeglisse vaadates nägin seal munka. Olen oma naiselikkuse maha maganud. Ja teinud sellest omale märtrirolli. Sest "ma pean olema nende inimeste juures, et neid aidata". Aga äkki ei pea? 
Selle kinnituseks helises mõned tunnid hiljem mu telefon ja Heli rääkis situatsioonistseeni raamatu esitluselt. Härra Talv oma joovastuses oli mind suudlemas ja kallistamas, nii kui olin ettelugemise lõpetanud. Ja millalgi kadusin ma kõrvalkohvikusse sööma, põgenedes omaenese raamatuesitluselt. Selle aja sees olla mu vana klassiõe (kes ei teagi ilmselt, kes see Talv on - mulle või kellele iganes) ja neil oli seal omamoodi meeldimine tekkinud, mida Heli kõrvalseisjana kirjeldas. Ka enne, kui kolmekesti õues olime, sain Tali komplimentide suunast temale aru. Ei tekkinud armukadedust. Heli pidas vana klassiõde paheliseks, aga ilmselt ainult seetõttu, et ta ei tunne teda, aga tunneb Talve ja valis selle järgi poole. Pea mind paranoiliseks või mida iganes, aga et see meeldimine seal sellega kulmineerus, et ta tema numbrit küsis ja see Heli rääkimistmööda avalik kudrutamine oli, poleks midagi, kui Talv poleks terve õhtu vältel edasi-tagasi minu juures oma kuradi kiima hõõrumas käima! "Nüüd ma mõistan su filosoofiat ja su hinge nii palju paremini!" Ja ma veel jõudsin selle üle puhast heameelt tunda! See ei ole mingi õigustus, põhjendus või selgitus, et ta selle kõige juures purjus oli. Esiteks tulekski üldse sellega tegelda, et purju mitte jääda, kui sa enda eest vastutada ei suuda. Tagantjärele on hea öelda, et ei mäleta. Taganjärele on mõnus mitte omaks võtta. Muidugi on see irooniline, et ma kuulsin seda oma sõbra käest ja ise ei näinud. 
Ja see mõistmine muide, koos kirega, mida see vallandas, jäi sinna samma väljakustud veiniga majanurka. Kui inimene su vastu midagi ei tunne, siis ta ei hakkagi tundma. Vaid väline peegeldus mu luulele oli see, mis ta korraks käima tõmbas. Meie hingedel pole rohkem ühist keelt, kui kodu, mis on sõprus. Ja me ei pea enam mängima seda mängu "äkki ma tahan sinuga kunagi lapsi saada". Ma olen liiga tugev naine - pean iseenda nõrkusi õppima väljendama, ilma pideva kaitsepositsioneeringuta. Aga ma ei tea veel, kuidas. Alustan näiteks tsölibaadiga. Ja korjan oma hingamise Tähtverest ära. Ega üritagi enam siin ühtegi eilset suppi üles soendada. Ma tean, mida ma tahan. Nüüd on aeg sellest loobuda.