Ma vihkan armastust, mida ma tunnen. See on jälk. Ma lähen kinno perefilmi vaatama ja nutan, sest ma armastan sind ikka veel. Leina 5 etappi. Got your bible and your gun.
Olen kolmandat päeva Tallinnas nutmas, et elu must teerulliga üle sõidaks. NOH, mis nüüd saab, kui see suur energia on otsustanud ümbersuunduda ja ma seda ka nii oodanud olen? Mitte midagi. Ja inimeselt, kelle silmades olen kohanud oma kodu, olen ma kuulnud maailma kõige lollimaid põhjendusi, miks me suhtlus lörri läks. Kallikene, tupeseenelevik ei ole isegi sugulise ühtsusega seotud! Kui sa sellestki läbi ei näe, siis on mul lihtsalt kahju. Sa oled idioot.
Ja miks peaks ausus kunagi probleem olema? Sa oled suhtes teise tüdrukuga ja see, kui ma räägin sulle oma metsikutest mõtetest, paneb sind kahtlema mu truuduses nii palju, et sa välistad mu enda elust - et minna tagasi halva seksi juurde? Päriselt ka.
PÄRISELT. Sa ei ole isegi mu närviminemist väärt, sest see on nii hale. Mingi elufaktide kursus võiks ikka ülikoolis olla ju. Sa alandad mind oma teadmatuse ja hirmuga. Isegi mina ei ole nii loll ja ma olen ikka täiesti oss maakas. Su naiivsusest on trumbi asemel saanud häbi. Ja ilmselt olen ma esimene ja viimane naine, kes seda ütleb, sest sa kavatsed nüüd ju abielluda. EDU SELLEGA!
Ma ei tahagi sind näha! Sa oled loll!!! Lollid kuluvad kiiresti koledaks.
Kõige masendavam tänasel pühapäevaööl on ainult see, et ma olen täielikult kaotanud usu, et ma üldse kunagi leiaksin enda vaimule väärilise mehe. Kas kõik ongi kõigest emavajavad poisikesed, kes põlevad armukadedusleekides? Seda ma ütlesin juba reede õhtul Kuku eeski, et mu HING ON AMMU JUBA KUSKIL MUJAL, ainult see keha tolkneb siin Maa peal ja otsib omale asu. Milleks?
Eluaeg lihtsalt maadled debiilsusega, mingis illusoorses arusaamises, et Kuskil on midagi Päriselt olemas. Kaksikud on profesionaalsed eitajad, ma saan aru, aga no palun. Ma olen Triin Tasuja. Neid ei ole rohkem!
Palun üks Veevalaja palun, sellega peaks vähemalt telepaatia olema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar