Luuletaja välimääraja

Misantroobist sotsiopaat minus on edumeelselt üles ärgatatud seoses ema närvivapustuse, peikade kinnikeeramise, väga võimsa noorkuu ja kirjandusfestivali stiimulitel. Nüüd olen ma vähemasti oma teadlikul valikul külm bitch, et see tüüp, kes mu kõrval istub mulle püksi ei poeks, ja kuigi ma tean, et see on osa mu vabadusest ja introvertsusest korraga, mõjub see ikkagi tahtmatult seksikalt ja paratamatult üleolevalt. Aga keda teist ma rohkem valitsen kui iseennast? Fucking elu paradoksid, ma saan neist mustreist juba päris hästi aru, see etteaimatavus on lausa tüütu, aga midagi pole teha. Armastan surma nagu armastan elu nagu isa armastab ema. Ja see üldse ongi mu kõigi unistuste psühholoogiline prototüüp - kuidas mees peaks oma naise heaks kõigeks võimeline olema.
Kuna peale armastuse on kõik elus jumala suvaline, siis mõtlesin ma viimaste päevade, ja kogu elu jooksul, nähtud luuletajate prototüüpide kirjelduse teha. Laienduseks võiks muidugi öelda, et luuletajana näen ma poeesiat ka kõige ebapoeetilisemates kohtades ja asjades, sest see on kaasasündinud meeleseisund - see kas on või ei ole. Ent minu perspektiiv on rõhuga fundamentaalselt gettho, ehk - mu analüüs  lähtub kõiges juuretasandil. Muideks praeguste planeetide retrograadsus on metafoorselt just madala ja kõrge võitluse (ehk kokkusaamise) haripunktides. Küsimus on alati ainult selles kui lai on mõistmise ja tundmise amplituud.

GUESS WHO UP IN THIS BITCH?

Alustasin selle postituse kirjutamist mingi poolteist nädalat tagasi ja olen nüüd nädalase viivituse kiuste tagasi maal. Ja kütan luuletusi kirjutada! KIIMAST PAKS MAIKUU, kus mul on kõige jõledamad alakõhuvalud üldse. Tra ei ole beebipillid minu teema üldse - keha maksab räigelt kätte. Ja see kõik oli üldsegi näonaha, mitte seksi pärast. Nüüd takkajärgi ka veel.. energia on igatahes suur ning võimsast noorkuust on saamas täiskuu. See tähendab ainult inspiratsiooni. Stiimulid on õhus. Ja. Ainult ma ise - uuenen. Vaatan ka viimaste paari aasta tagusesse aega, et mitte korrata samu vigu luulega - et mitte end korrata! - ja avastan, pole veel julenud nt teist, veel hullem, esimest!, raamatut üle lugeda, et omg päris hull mõrd olen olnd ikka. Ma olen prantsuse popmuusikaga enda plikatirtsul välja tulla lasknud, ent selle kõrval leiab pleieris koha ikkagi ka AZEALIA BANKS, sest.. nüüd ma ütlen seda küll viimast korda: meestele meeldivad Lolitad aga kui sa ei oska olla bad motherfucker, siis sa ei jää ellu. Ja kui Azealia kütab mulle peale I'm in every city they say hello to the head bitch siis on selle hüsteerilise bassi taga selline nõiajõud, et ma ei karda vabsee mitte kellelegi, olles seda endasse kogunud, ka petit babyna otsa vaadata nii, et neil hirmus hakkab. Sest
I been born too, You're from fuckin' where, who are you?
Bad queen is my pedigree, bad bitch is my legacy
You mad bitch, you average

Sest vähe ma ei ole haruldane sätendav tähekesel elav printsess. Mitte keegi ei saa mulle ealeski vastupidist kinnitada, ükskõik, kui sitasti mul ka parasjagu minema peaks - ma tean, kes ma ei ole, sest ma tean. Mis mulle meeldib ja mis mulle ei meeldi. Nii. Ja ma ei pea isegi meiki kandma, piisab sellest lõhnast, läbipaistvast huuleläikest ja korralikest kingadest. Ülejäänd on pohui, ma olen nii sale, et kannan absoluutselt kõik riided välja. Peaks jälle lasteosakonda minema - kuhu ma tõeliselt kuulun? - ja mingi nilli kleidi välja tõmbama. Samas kõlbab ka ikka veel kellegi hüljatud särk kuskilt Karlova aiast. Ja kuigi ma armastan enda keha eest hoolitseda, siis veits räpakust ainult erutab mind. Ma olen fantastiline - sündinud luuletaja.

Ma olen rets chick, kuskilt getthost - minuga on alailma tüli ja intriige. Ma ei oska suud kinni hoida, kui kõik teised seda teeksid. Ma olen lärmakas ja üliseksuaalne. Saan vaevu hingamisega hakkama, sest olen nii fucking tige kogu maailma ebaõigluse üle, mis kõikide nurkade alt peegeldub minu sisse. Ma tahan kõiki mehi ja nad kõik tahavad mind. Aga nad kõik on südamemurdjad. Ja riik on värdjas nagu perekondki. Armastan tähelepanu ja saan seda, sest olen tantsija ja käin laheda tropiga.

Ma olen heast perekonnast pärit ilus poiss. Mu vanaisa oli kooliõpetaja, isa riigimees ja ema kirjadustädi. Olen pungi pärast ühiskondlikult aktiivne. Samas - ma mõtlen ja hoolin, päriselt. Ja siis ma armastan ja armun, kogu aeg. Söön jäätist ja armastan seksida suht kõigega millega saab, sest ma olen mees ja meestele on siuksed asjad eriti lubatud. Ma olen diplomaadi isiksusetüübiga hull suslik, kes millessegi liialt kinni ei jää. Sõbrad kutsuvad mind Põrsakeseks.

Ma olen pärit karuperssest, aga kirjutan ürgrariteetseid ridu, mida keegi varem näinud pole. Viimastel aastatel enam eriti linna ei tihka minna, eksin kogu aeg ka Tartuski ära, kuigi käisin omal ajal seal ülikoolis. Bussile lähen Riia mäest alla tund aega varem - igaks juhuks. Veits ärevushäireid ja hämar perekondlik taust, võimalik Aspergeri sündroom. Natuke nagu sookoll, aga peaaegu on võimalik normaalselt rääkida - kuni mingi hetkeni. Klammerduv intensiivsete energiate suhtes. Umbes nagu koer, kes vannub sulle eluaegset truudust pärast seda, kui sa oled talle kaks korda süüa andnud.

Ma kannan kogu aeg salli, mulle meeldib teed juua ja sügisesi lehti vaadata. Maikuust alates käin terve suve igal pool paljajalu, sest nii saab kogu Maa energia talveks endasse talletada. Jälgin loodust ja üritan sellega üheks saada kõiges, mida ma teen. Luule on selle üks väljendusist. 

Noh, umbes midagi sellist, kui toorelt littida. See on natuke nagu AB või midagi, aga mul on plaanis minna järgmisele kirjandusfestivalile verinoori autoreid vaatama, ja ma olen täiesti kindel, et midagi eelkirjutatust ma sealt ei leia. Sest booše moi, meil on ju KRISTALL LAPSED - väiksed kosmosetükikesed sünnivad iga päev ja nad on niii targad ja elanud nii paljusid elusid enne seda kui nad meie 21. sajandisse jõudsid, aaah... ma olen juba lummatud, kuigi pole veel kohalgi. 

Ah issand, mida ma varjan - mingi osa minust tahab ilgelt last saada. Nii lihtsalt on. Mul on kõik selge, kuidas see käib, nii et ma ei hakka mingi kiimast segipeaga endiselt peikalt seda välja lüpsma või mingi nõmeda üheöö suhtega riskima. Üldsegi! Mul on meessoost väga häid sõpru, kellega ma pole maganud, ja me käime üksteisel külas ja räägime juttu. Nad ee.. ostavad mulle õlu ja annavad mulle ganjat, - kas see on altkäemaks või? Ei ole. Nad teevad seda, sest ma olen nunnu. Hi hi hi.