Viimastest eelistustest

 Tere noored moehuvilised. Kuna ma olen viimasel ajal vist sama imelikes tujudes nagu menopausis keskealine naine, mõistan ma siiski, et negatiivsus toodab ainult negatiivsust juurde,  seega teen ma tänasel päiksepaistelisel päeval postituse oma isiklikest viimase aja stiilieelistustest ja-kinnisideedest. Mu tänased valikud on paljuski argise reaalsuse ja selle vastandi, unistuste ja asjadega, mis mul puudu on, seotud.

Alustuseks tahaksin rõhutada peidus naba. Nabaga on selles suhtes sama teema, mis tisside ja tussudega (ma ei leia paremat sõna) - need on huvitavamad, kui ma neid ei näe. Aga vöökohaga meeldib mulle piirajasse lasta. 
Üleüldse harrastan ma viimasel ajal väga palju mingit väga suvalist riietumist. Kuna riiete ostmise olen ma teatavatel põhjusel täiesti välistanud (ma ei tunne poes käies enam isegi kiusatust), siis ma sõna otseses mõttes organiseerin omale mingeid asju selga. Mu uus taktika näeb ette kõikide asjade pilbasteks kandmist, sest mulle ei mahu enam pähe, mille jumala pärast ma peaksin omale veel uusi asju ostma, kui ma olen kõik needki, mis mul on, kokku varunud ideega 'jah, seda ma hakkan küll kandma'. Ja mul on peaaegu vastuoluliselt ükskõik, mis mu kapis leidub - ma panen selle selga.


Iseasi on see, kuidas see mu tujuga sobib. Aga kui ma naba sama peitu panen, kui see tüdruk siin, siis tunnen ma end eriti turvaliselt. Mul näiteks on pardi kõht (see on nagu oleks paar kuud rase) ja Meg Bundy stiilis pükste kandmine teeb selle pigem uhkustavalt eripäraseks, selle asemel, et magusaisu pärast põdema paneb.

Ja ketiga kott on raudselt selline asi, mis mulle alati meele järgi on olnud. (Eriti patšokkidega, mille suhtes ei saaks öelda, et tolerantne suudan olla.)

Suuuuurest puhvis helesinisest kleidist olen mu küll terve elu unistanud. Olen isegi paar suurt puhvis kleiti ostnud, aga midagi on nendega metsa läinud. Ja see on minus tekitanud soovi saada veel rohkem puhvis kleiti. Lilla ja erinevad toonid siniseid - appi maisuuda..

 A ja üldse ma olen nüüd lõplikult aru saanud, et kleit on mu lemmik riide-ese üldse. See on nagu kõik-ühes, sest kleidi all ei pea ilmtingimata kingi kandma. Eriti suvel.

Casual aelemis- ja tööriie ühes: maternety dress. Panen ainult retuusid alla (ja isegi tagumiku ja kintsude pealt kulunud retuuse saab nii pilbasteks kanda!). Plus neile võib pihale suuri jurakaid vöösid panna, mis eriti moes on praegu. Aga ma ei soovita midagi mis moes on.  Kuigi võib. Kanda.

Siia alla käiks ilmselt ka 10 numbrit suuremate riiete, näiteks mantlite kandmine. See on tohutult mugav - suure mantli all saab näiteks pintsakut kanda, mis on üldiselt üsna ebamugav asi, mida mingi suurema/soojema asja all kanda. Kui panna näiteks sukapüksid, saapakesed ja megasuure mantli, siis mängib välja ka. Ma armastan sinna juurde kanda ka kriiskavrohelist kunstlakknahast peaaegu neoonrohelist monstrumkotti, mida on rahva seas hellitavalt happe märsiks hakatud kutsuma. (Loomulikult on see juba vähemalt kaks korda mind tänaval õlalt maha kukkumisega häbistanud, aga on veel paar avaust, mille kaudu ma sellele odava Terranova sätendava vöö ülapaelaks saan riputada.)

 Aga rasedusest tõelise stiili juurde tulles: Ford Mustang. See on ilmselt esimene auto, mille läbi ma suudan väljendada oma kirge liikumise suhtes. Uhkeid ja kiireid autosi on palju, aga mitte miski ei aja mind sõitmise suhtes rohkem kiima kui vana ja stiilne. No sel on juba selline nägu peas, et kui ta käivitada, siis hakkab ta sellist häält tegema, et tahaks kosmosesse kihutada. Aga see on mu fantaasia.

Päriselt ma pole isegi ühtki Mustangi katsudagi saanud. Kõige rohkem meeldiks mulle, ütleme viienda generatsiooni (sest esimene on ikka liiga ulmeline juba) Mustangiga sellisesse kohta sõita. Ooo.. ainult merekohin ja tuul.. ja ei mingeid üleliigseid inimesi ega lärmi ega läbu ega midagi..

 

Ilusates hilpudes AELEMINE

NEED I SAY MORE?

Illustratsioon inimeksistentsile

 

See läheb nüüd ka sinna ebareaalsete unistuste kategooriasse: Versace Atelier. Kui ma seda kollektsiooni vaatan, tuleb mul lausa pisar silma - midagi tõeliselt ilusat on veel olemas. Ja veel nii värske! Ja minu lemmiktoonides! Ohh.. Lootust ikkagi jätkub.