Las ma kiiritan su silmi

Vastik tunneteta mehaanika! Kaotas praegu ära ilusad vagunipildid ja uute pükste lahtilõiked.. Selle asemel panen siia neid, mis alles jäid.

Ja lõpuks mõned pildid kelpapükstest ka. Projekt sai end ammendatud 95% juures, kus ma ei leidnud enam motivatsiooni, et teha viimaseid korrektuure, kuna arvestades kõike - mu iseloomu, materjalide sobimatust, töömahtu jne - jõudsin ma isegi kaugele. Ja pingutasin veits ülegi.

Usu või ära usu, aga see on parempoolne osa tagumikust.

Nüüd on mul paranoia, et mu arvuti võib jälle iga hetk koomasse langeda, kuigi ta on suvel üsna palju puhkust saanud.  Ma muidugi ei tohiks sellest suurt numbrit teha. Asjad surevad, aga elu läheb edasi. 

Beck

See on laste kleit, mille täikalt omale selga jätsin. Värvisin taskud, nööbid ja pool kraed. 

 Uuus distsipliin olgu enne ja pärast efekti pildistamine. Iga kord kui ma uue näraka saan ei suuda ma midagi peale värvide segamise teha, aga tuleb siiski leida rahu. Tuleb võtta asja rahulikult.

See on Body

Viimistletud pildi ma muidugi kustutasin kogemata ära. Aga üldpilt viimasest maalist on selline.

Ma tegelt tahaks rohkem tuusa panna ja üritan mitte olla hoolimatu oma mehaanika suhtes. Keegi kunagi rääkis isegi oma arvutiga suhtlemisest - et teda võib taas tööle seebidata, kui piisavalt kannatlik olla. Ja väike punane Canon võib olla liiga palju raputamist saanud.. või on aeg Picasa prügikasti visata. Olen avatud alternatiividele.

HOMME HERNE TÄNAVA TÄIKA

Mul on kaasas kohvritäis pitse, satse ja sätendust. Pleiss on Herne poe juures, seal kus on koer Muri ja kassid Kribu ja Paša the fat boss. I bring with me some pairs of shoes. Keera ainult nurga tagant sisse. 

Peavalumaailm

Aetilt. 80ndate glamuur. 

Jaks tõi Poola Woodstockilt (also known as Sead Lasti Laudast Välja) linnupeeglikese.

Kas saab veel rohkem hipimaks? Õnneks on see tagi päris nahast vist.

Ka mina olen moodne inimene ja näitan seda teile oma elustiili detailpiltidega. Varsti teen ka uduse pildi hakklihakastmest, sest selle maitse on vapustav.

Ega see beebiema  mingi malts pole

Võib mu peale kurjaks saada, aga minu meelest on see nii ilus, et võtsin jultumuse seda jagada.

Siin ma väljendan oma suhtumist glamuuri I

Siin ma väljendan oma suhtumist glamuuri II

Käisin rokipeol ja üritasin salaja ägedatest hilpudest pilte teha, aga kõik tulid udused, sest ma pole oma püstolit korralikult tundma õppinud ja käed ka pidevalt värisevad. Aga see selja lõige on ilusti näha.

Selja peal olid ägedad märgid - jooksid ilusti üksteise all. Ja kenasti harmooniline komplekt inimesi.

Seal oli soome bänd, kelle kõigil liikmetel olid sellised väga korralikult needitud tagid. Väga kõva vaadata.

I am an expressionist.

Siin ma väljendan  oma suhtumist glamuuri III

Ikooniline särk

Kuna mu elus on saabunud aeg, kus olen taandanud oma garderoobi põhiliselt neljala riidetüki variatsioonidele, milleks on püksid, ketsid, pintsakud ja T-särgid, siis on mul praeguseks kujunenud salajane hobi koguda sisesemiootilisi T-särke. Erkki Hyva ütles ilusti, et inimene on nagu raamat - ta jutustab lugu siis, kui teda loetakse. Ja on üldteada, et kui mitte esteetiline kirjaoskus, siis alfabeetiline on küll meil kõigil. Baked võtab kokku mu viimase kolme aasta suved ja oleks ilmselt ajakohane ka kümne aasta pärast. Ja T-särgi kannab ju ikka ribadeks.

Diana Veerland

"Why don't you paint a map of the world on all four walls of your boys' nursery so they won't grow up with a provincial point of view?"

"Style: All who have it share one thing — originality."

“.. you gotta have style. It helps you get down the stairs. It helps you get up in the morning. It’s a way of life. Without it, you’re nobody.”

The lifestyle chair

They call it  the Villain chair. Arvestades mu kalduvust kõige produktiivsem nii kirjutades, joonistades kui arvutis skännimisel olla voodis patjade keskel, oleks puhtuse mõttes väga otstarbekas sellesse jurakasse kunagi investeerida. Mothafucking 4500 naela on mingi selline esteetika piir muidugi, kus ma enam ei mõtleks, kas teha lube või mitte, sest ilmselt on mul juba sohver ja tumedate klaasidega auto.

Köögis vist kummitab. Kedagi pole kodus. Mina küll magama ei lähe.

Maalisin Aeti ürbi jaoks natuke nööpe üle

Vanaema enne-suremist pärandus. Muidugi on juba kivid lagunema hakanud, kuigi pole seda eriti kandnudki.

Veel pärandust

Olen nakatunud komponeerimise ja macrovõtte haigusesse

Minu august

Sain täna püksid valmis. Tegin pilte, aga mitte ühtegi pükstest. Eesmärk polnudki esmajärjekorras saada istuvaid pükse, vaid eelkõige oli oluline töödistsipliini harjutamine ja konstanteerimine, et alustatud asju tuleb lõpuni teha. Sest jah - see on kõikide mu probleemide algidu: kannatamatu lahmerdamine. Ja istuvuse kohalt - ei ole tegelikult kõige hullemad. Üks säär oli teisest tunduvalt laiemalt välja lõigatud, rääkimata asjaolust, et ma tegin püksid lapitehnikas. Kasutasin küll põhiliselt teksat, aga teksal ja teksal on ka suur vahe. Oleks pidanud piirduma ainult Leviste lammutamistega, oleks see projekt tunduvalt paremini läbi läinud. Peaksin ilmselt tegema nende test väljaskäimise, kui ma näiteks.. teise paari normaalseid pükse valmis saan? Seda tahan igatahes kindlalt alustada. Vaja oleks ainult häid lõikeid, sest nendele, mis täna valmis sain, me vanaemaga põhimõtteliselt leiutasime mu lemmikpükste järgi lõiked. Ühesõnaga saaks palju asju nüüdsete teadmistega tunduvalt paremini teha. 

Alustuseks paneks pilte töötoast, edaspidi detailid. Mõne asja annaks jälle hea meelega ära.

10 senti maksis Inglismaal tehtud nahast klassikaline käekott

Hommikul enne õmblemist tahtsin enne masina taha istumist mingit eelmängu. Tegin kunztinstallatsiooni haaknõeladega, mida on koos igasuguse muu metalljuraga nii kuradi palju kogunenud, et peaksin mingi heavy asja varsti valmis keevitama.

Püksid näevad välja pmtselt midagi sellist

Ja kui need ära olin õmmelnud, siis tegin endast pilti. Ilgelt mitu aastat pole midagi sellist teinud. Ma pole kuri, lihtsalt see nägu on selline, kui ma ei naerata.

Kui ma peaks kunagi lapse saama, siis ta näeb välja midagi sellist. Tema konkreetselt on Kudrun.

Nende pükste jooksul lõhutud õmblusmasina nõelad.

Selle pluusi ma annaks ära. Ta läigib hullupööra ja ma ostsin ta mingis Beyonce'i vaimustuses.

Peaaegu oleks ära visanud. Eile kraapisin äraviskamisele määratud kaltsukotist välja.

Ta on pikk, aga mitte piisavalt, et seal all ainult retuuse kanda. Kui sa just Eriti Litsakas Hoor ei taha paista.

Ja siis see kott. Tekitab ambivalentseid tundeid. Nii üle võlli, et tegelikult sobib juba viigipükste juurde ka.

Kui keegi midagi tahab, siis võib küsida. Ma käin Tartus ja vahel isegi Tallinnas ka. Ja järgmine projekt on Aeti mantel. Enne peab vanaemaga sõstrad ainult ära korjama.