Good morning people, vaadake millise kõlakombinatsiooni ma uue blogi pealkirjaga loonud olen! Straight out of the washing machine. Kuigi ma olen oma peas uusi ja revolutsioonilisi plaane pidanud, veab mu loominguline mõtlemine nüüd alt, sest mul on juba üle kuu aja raske välja mõelda koondnimetust, mis võtaks kokku mu huvi taaskastutuse, käsitöö ja loomingulise eneseväljenduse suhtes. Oma halvematel hetkedel heietan ma taga aega, mil ei saanud ma ise ega keegi teine mulle lollust ette heita, ent nüüd olen ma oma harituse puudujääkidega jõudnud päeva, kus mul on iseenda ees piinlik. Kuigi mu joonistamise oskus ehk veidi vabamat vormi endale nüüd lubada võib, siis mõne teise koha pealt on jälle regress. Aga see et ma ühel kohal ei püsi, ei tähenda, et elu seisaks. 

Käisin täna jälle tööintervjuul ja pärast seda astusin läbi oma ühest lemmikklatsukast Rakveres, kust ostsin 96 sendi eest valged nõmeda lõikega MaxMara velvetid. Alustasin projektiga nende ümbertuunimisest tehes isegi igast protsessi liigutusest pilte, kuid kuna ma tahtsin üksinda korteris olemise luksust nautida, siis ma ei viitsinud vanaema juurde neid õmblema minna. Loomulikult tahan ma neid ka värvida, sest jumal küll - valge! - see värv on loodud lõuendiks, ükskõik, kas pori ja joga plekkide või uue, puhta, selge värvi jaoks.
Tuhnisin ka Tumblris ja toon sinuni selle hooaja koondpostituse oma stiili hetke- ja tulevikuseisust.

Sassis juustega, ketsides ja  looma igatsevalt võib mind tegelikult igas oma elujärgus nii minevikus kui ilmselt ka tulevikus kohata. Minus on hakanud võimust võtma mingi konventsionaalne casual look, mille seost praeguse neogrungestumisega eitada ei saa. Naiselikkuse mängud on mul luuleraamatute kirjutamisteaegu õnneks ära mängitud nii et nüüd jääb üle oodata ainult kolmekümnendat eluiga, kui see ehk ise loomulikult peale tuleb. Edasi tuleviku suunas.

Mõnikord võib brändi logo olla vapustav aksessuaar. But keep it simple alright.

The making of urud is mu speciality.

Uued taasavastatud lemmikud on pintsakud. Ja velveteid on ka mitu paari kogunenud - veinipunased, helkiva sambla rohelised, mererohelised ja.. need valged. Nüüd, kus kõik on avastanud sirge lõike, olen ma kogemata automaatselt jälle altlaienevaid kandma hakanud. Selline kombo on: altlaienevad velvetid, ketsid, t-särk, kapuutsiga pusa ja nahktagi või pintsak, ja päikeseprillid. Ühistranspordis alaealised tüdrukud passivad ja räägivad taga. See ka kunagi ei muutu. Mul on neist kahju, aga samas kardan ka.

Venitusharjutused..

...enne talvist raamatulugemismaratoni

RÄPASAAPAD - KANNA NAGU POLEKS HOMSET!

Näide sellest, kuidas must võib olla nii armas. Mul on kahju, et ma ei saa end mustaks värvida.

Pole siiani üle saanud.

Pikad seelikud tulevad kasuks. Nad on funktsionaalsed ja venitavad su jalad o kui pikaks. Kui istub ilusti pihas, siis ei hakka naljalt keerlema ka ja käsi ei viitsi ka eriti keegi sinna alla venitada. Turvaline  ja kiire valik uueks hooajaks. 

Viimased nõksud  mõttetuse hajutamiseks kehtivad hooajast hoolimata.

Joo end täis kleidi, meigi ja kontsadega. Aga ära kunagi näe lõpuni liiga palju vaeva, see on kõigest joomine.

Vähemalt mõtle iga öö suitsetamise mahajätmisest. Kuigi jooma minnes ununeb see kindlalt.

Odav glamuur. Porno. Kitš. Sa ei pääse.

Aktsiad tõusevad aastatega. 

Võime haihtuda enne laviini.