esmaspäev, 26. jaanuar 2015

Märkmeid "Vaimude raamatust"

"167. Miline on selle uue kehastumise eesmärk? 
"Eksituste heakstegemine, inimsoo järk-järguline paremaks muutmine; ilma selleta ei oleks õiglust."
168. Kas kehaliste eluperioodide arv on piiratud või kehastub vaim igavesti? 
 "Iga uue kehastumisega teeb vaim sammu edasiarengu teel; ent kui ta on vabanenud kõigest madalast, siis ei vaja ta enam kehalise elu katsumusi." 
169. Kas kõik vaimud peavad sama palju kordi kehastuma? 
"Ei. Kiiremini edasiareneval vaimul tuleb teha läbi vähem katsumusi; siiski on neid järjestikkuseid kehastumisi väa palju, sest arengul ei ole piire." 
170. Mis saab vaimust pärast viimast kehastumist? 
"Õnnelik vaim, ta on saanud puhtaks vaimuks.""
 Ma ei ole oma otsingutes ja olemises nüüd enam fundamentaalselt üksi. Olen leidnud inimlikule olemisele jumaliku aluse, mis paneb mind seisma ristmikul, mille ühel pool on mateeria ja teisel vaim. Aga vist on õige minna otse -  mõjutada mateeriat mõttega. Sest mu vaim on suurem ja võimsam, kui keha, see on fakt - tervenev vaim ainult saab parandada rikkiläinud keha. Usk üldse hoiabki mateeriat koos.
Meievahelisest arengust ainult niipalju, et kõik muu peale materiaalse läheduse on piiritletud. Mingi hirm on me vahel võõristusega segunenud, kuid mis juba näitab oma hõrenemise märke. Ja mul pole mingit isu kiirustada ega isegi üleliigselt fantaseerida. Nüüd ei saa midagi enam valesti minna. Ma olen nii palju puitu pannud juba, et ma isegi ei karda enam. Udu ja laava kohtuvad jälle.

Linnud sumpavad majakatuste lumel. Veits ebamugav, aga muidu ilus.
 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar