"Sirutasin käe üles; imeilus kanaarilind istus mu käele; ta tuksles nagu mu oma süda, mis tahtis rinnas lõhkeda. /---/
Jooksin kiiresti koju ema juurde, süda juubeldamas kanaarilinnu üle; mis mind aga veel rohkem joovastas, lausa lendu tõstis, oli see vapustav äratundmine, et ma olin linnu kaudu taeva poolt välja valitud. Kaldusin juba sel ajal uskuma oma kutsumusse, ma pean silmas mingit müstilist laadi kutsumust; mulle näis, nagu ma oleksin nüüdsest peale teatud salajase lepinguga seotud, ja kui mu ema minu tulevikuplaane arutas, soovitades mulle näiteks metsandusalast karjääri, mida ta uskus iseäranis hästi mu huvidele vastavat, siis nõustusin ma temaga viisakuse pärast ja ilma sisemise veendumuseta, nii nagu tehakse kaasa mõnd mängu, teades ise, et tegelikult loeb elus miski muu. Vähe puudus, et oleksin emale öelnud: Kuidas saaksin mina enda üle otsustada? Kas sa siis ei tea, et mul pole selleks õigust? Kas sa pole siis aru saanud, et ma olen väljavalitud?"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar