SÜGISBALL

I

Lähen oma tunnetega tänavale nagu hoor
et lasta vihmal pesta
maha illusioonide loor

Kõike mida ei vaja pean kaotama
et ruumi oleks võidul
mis lihtne nagu vihmasadu
kui tuulehoog mis pühiks
olemise mõttetust

Üksi olles on hingesügis
kuldne ja krõbe nagu puult langenud leht

Sellepärast oma tunnetega nagu hoor
olen kesk tänavat
su maja ees
mis värvitud mu südame värvi






II
Oma nahalt sinu lõhna
otsin täna õhtust üksi
et unustada täielikult iseennast
läbi sinu näen ma võimalust

Sinus näen ma võimalust
olla oma hinge kodus
olla vait ja üksi
koos sinuga on sama
sest ühel alati pooli on kaks

Kaks kes teine teise otsast
üksteise poole liiguvad
ja kokku saades kumbki
midagi enam pea ütlema
teineteisele mis tõde
sest vaikimine keel
mis alati on rääkinud
mis minu tules, sinu vees



III
Siis lasen endal põhja vajuda
armastades meest keda ei tunne
aga nagu teaks
meist ammu enne olnud ajast

Siis lasen endal põhja vajuda
armastades mehe venda
kes andis mul käe
ja kutsus mind kaasa
et avastada iseenda

Siis lasen endal põhja vajuda
kui ma minema pean
tüdrukuna kes olen
et armastusele alati järgnen
sest see ainuke, mis
üldse tegelik on

ja ainuke kindlus ka armus
on muutumise konstant
mis suurem ja tähtsam
kui me ühine tühine elu

Me oleme, et luua suuremat meist
surematu on hing
milles loome teineteist