kolmapäev, 16. märts 2016

tomorrow I remember yesterday

It's just coincidence
Well, you can talk that way
But I have to say I don't believe in it
And with the chill of chance,
I decided to dance the days away

The Chameleons

Võib-olla olen nüüdseks piisavalt mineviku peale mõelnud, et nüüd olevikku näha. Muidugi jään ma üle õla vaatama, aga üldiselt tulin ma siia ju selleks, et vigu ümber kirjutada, lünki täita. Ja ma mõtlen uuesti ka surmast. Ma mõtlen surmast ja see on normaalne, sest see on elu osa ega tohikski kedagi kummastada.
Üks versioon surmast istub meie suurestoas ja on nukra ilmega. Kui on üks asi, mida ma enda surmast tean, siis see, et ma tahan minna naeratuse ja kergusega. Ainus piin endale oleme me ise. Ja kuigi mul peaks olema igasugu asju, mida mul pole, siis paneb see mu veel enam õlgu kehitama. Paari käeulatusse mitte puutuvat raamatut kripeldavad küll rohkem kui miski muu. Isegi rohkem kui täielik teadmatus sellest, millal midagi muud peale miinuste pangakontole peaks laekuma.
Aga see on täna õhtu.
Aga see on jälle võimalus lasta lahti viimasestki ängist, mis mind siinolemise puhul iga paari nädala tagant kätte saab. Alistumine olukordadele on mu viimase aja lemmik harjutus. Nüüd siis next level.

Ja kuigi siin justkui on keegi teine surmava haigusega, siis tuleb mu juurde see ammune mõte, et ma suren varsti ära (ilma ühegi emotsionaalse surveta) ja ma mõtlen rahuldusega, et see asi on küll kindla peale kontrolli all, sest enne selle looga maha saamist pole lihtsalt võimalik surra - see praegu on mu surematuse võti - sest selles on kogu mu elu mõte sees niimoodi, et lõpuks või uuesti või alles nüüd maailm saab minust aru; et inimene saab aru elus olemise tähtsusest selles ühes hetkes mis on ta elu. Ja enne selle loo lõppugi suren ma suvel veel ühe korra ära, ma tean seda. Ma saan kahekümne seitsme aastaseks ja kehitan õlgu.

Ja mitte kellessegi pole mu enam armuda ning see teeb mu tagasi tavaliseks inimeseks, kelleks olemise ma juba liiga kauaks ära olen unustanud.

With the sun in your eyes
It's easy mistaking
The truth from the lies
In the love that you're making
Don't pretend it isn't so

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar