Ega ta eile ka ei öelnud mulle, et ta oleks nõus mulle kotti ostma. Ta lihtsalt ei öelnud mitte midagi, kui ma ütlesin "mul oleks vaja seljakotti, aga ma ei saa endale seda lubada". Kuna see kõik on võrdlemisi raske, ma mõtlen - esiteks küsida isalt asja, pöörduda oma karistaja poole lootuses mitte karistatud saada, suruda kõik emotsioonid alla ja olla võimalikult KONKREETNE, vormistada oma soov nii et see tema mõttesse samamoodi jõuaks nagu see on minu omas - kuna kõik see on keeruline, siis võib olla küll, et ta ei saanud mu vihjetest aru, sest ma ei tahtnud kordagi täna linnas olles küsida: kas sa siis ostad mulle selle koti või ei, sest ma tundsin, et see oleks ebaviisakas. Aga ometi ei saanud ma aru, mis mängu me mängime, et ta kordagi mulle ses osas ei reageerinud. Kahest vihjest ühe ööpäevajooksul ma kaugemale minna ei tahaks.
Tagasiteel lahendasin pisikese salapisara saatel olukorda sellega, et leppisin, ta pole üldse telepaatiline inimene. Ja et ma olen oma sügava lähedusega inimeste suhtes juba nii ära hakanud harjuma, et unustan, et mõned inimesed on emotsionaalselt alles sealmaal, kus nad ei tunnista, et nemad kunagi millestki valesti aru võiks saada..
Jumala eest, see kott polnudki ainult kinnisidee kotist. Ma leidsin endas hoopiski julguse eile küsida temalt midagi, mida ma lubasin endal kunagi mitte teha. Mul oli nii ebamugav, aga ma ikkagi võtsin oma julguse kokku. Ja see on midagi, minu jaoks. Ma üritan silda luua. Aga üksi seda ei ehita. See ei ole minu probleem, et ta üldse emotsioonidega kontaktis pole. Ta poeg pole niisama talle autistina sündinud. Mina pole talle ilma asjata kirjanikust - veel hullem luuletajast! - tütar. Ma olen pöördvõrdeline emotsionaalsuses, mida tema on valitsemisihas ja materialismis. Tal on igasugune võimalus mind mõista, kui ta tahaks - kasvõi lugedes seda siin, sest tunnetest rääkimine on tema raadiuses vali tabu. Aga inimest, keda pandi kümnekuuselt nõukogudeaegsesse internaatlasteaeda, ei saa süüdistada kalkuses. Tal on omad võitlused pidada, ja jumala eest, 45-aastaselt pole lihtne oma sisemist last kapist välja tuua..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar