reede, 29. aprill 2016

kus lapsepõlv ja oleviku paradiis kohtuvad

sul tundub et jooksen su eest
ja mulle et ammu mul järel sa käid
kuid jälle kui ristub me tee
ma põgenen veel

kaod silmist ma minuteid loen
ja ootan et jälle sa leiaksid mind
kui näeme siis hakkab mul soe
et kõrvetan kui iseend

taas kui kohtume juba
kui tuttavad koos nüüd
koiduni me ei pea ruttama
silmist ei pöörata suuda
me tõusev päikene näeb meid
suudlemas veel

ma jooksen sest ootad mind taas 
me armastus otsa ei lõpe nii näib
ei kellestki muust mõelda saa on süda nii armastust täis

taas kord kohtume juba...




Ja ma isegi ei tea, kellesse ma armunud võiksin olla.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar