Erotomaanilise inimesteuurijana pean ma taandama iseenda kui uurija positsiooni veel selgemaks: kõige konkreetsem ja parem olemise viis on sõprus, sest see ei eelda ega poolda, sunni, käsi või oota, vaid lihtsalt on. Alles sõprusele ehitub peale kõik muu, mis inimeste vahel olla saab. Ka armukesed on eelkõige sõbrad, sest kuidas kujutleda erootilist stsenaariumit ilma kõikeütleva silmavaateta?
Ma olen kõigega üle pannud ja ainus võimalus midagi veel endast säilitada on vaikus. Sest ma olen elus - ja nii on veel kõik võimalik. Aga nüüd ma tean vähemalt, et mina olen kõige rohkem sõber ja armuke. Abielu ja lapsed? Pole vist tõesti minule. See stsenaarium oli vaja mu sees läbi mängida, et ma teaksin - et ma lihtsalt saaksin teada. Aga ma hoiatan! Mitte käia minu jälgedes, vaid teha tuleb iseenda jäljed. See et ma olen nii hulljulgelt kõike jaganud ei tähenda, et igaühe muster peaks sama olema.
Et tõeliselt hea armukesega olla, tuleb lihtsalt ise ennast armastada. Pole midagi ihaldusväärsemat kui enesearmastus. Kahjuks külvasin ma oma potentsiaalselt hea arumukese üle tähendustega, mille liialistes tähendustes kaugenes ta minust kui inimesest. Ja täna õhtul loputan ma need tähendused alla kerge valge veiniga ja mulle jääb alles vaid lihtne inimene. Samasugune kui ma ise - inimene allaneelatud erootikas.
Vabandused ei loe, sest ma polnud õigetel aegadel õigetes kohtades. Nüüd saab meid siduda ainult elu spontaansus, sest me oleme vabad. Ja selles vabaduses armastan ma sind kõigest hoolimata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar